Kungla ajaloost
1875.aastal asutas Rääma Laulukoori Rääma kooli esimene koolmeister Hans Kudevita, kes juhatas seda koori lahkumiseni Pärnust 1883.aastal. Koor oli lugupeetud ja kutsuti isegi kirikusse laulma (vt. Kooli kroonika, Pärnu Päevaleht 13.oktoober 1934, Pärnu äärlinnad).
1883-1892 oli koolmeistriks Georg Tannenbaum. Ka tema juhatas koori, seda teadsid rääkida kooli 60.aasta juubelil viibinud tema õpilased.
1905.aastal tuli abiõpetajaks Märt Raadik. Tema käe all elustus Rääma Laulukoor, mis arvatavasti oli seiskunud 1892.aastast peale. Vähemalt puuduvad selle ajavahemiku kohta andmed. Märt Raadik käis ka 1909.aastast peale kalurite ühing „Jahta“ koori juhatamas. See koor käis koos Vana-Pärnu silla juures „Peti“ kontoris.
Rääma koori lauljad Harald Reedik ja Aliide Mihkelson, kes Raadiku kooris vanas Rääma kooris laulmas käisid, teavad, et koorijuht harjutustel ei kasutanud nooti, kuna tal oli kogu partituur alati peas. Koori asetas ta ringikujuliselt, olles ise viiuliga ringi keskel. Nii oli tal vaba juurdepääs kõikidele häälerühmadele. Repertuaaris oli nii vaimulikke kui ka ilmalikke laule. Esineti enamasti koolimajas tähtpäevadel ja pidudel.
1923.aastast peale on koori nimeks Rääma Noorte Ühing „Noorus“ Segakoor. Koor käib endiselt koos kooslimajas ja seda juhatab Märt Raadik kuni 1928.aastani. Tema surma järele juhatas koori Jaan Noppel, kes esines kooriga ka uue koolimaja avamisel 6.oktoobril 1929.aastal (Pärnu Päevaleht 7.okt. 1929.a). Lauldi „Veel kaitse kange Kalev“ (Postimees, 7.okt. 1929.a).
1929.aasast on koorijuhatajaks Arved Valdma, kes juhatab „Nooruse“ koori järgnevad 6 aastat. Koor käis koos koolimajas ja esines tihti pidudel. Pidusid oli „Noorusel“ vaja korraldada sissetuleku saamiseks kuna käis oma seltsimaja ehitamine Roheline tn 1B.
1936.aastast juhatab koori jälle lühemat aega Jaan Noppel. Nüüd käib koor koos juba „Nooruse“ seltsimajas.
1938.aasta XI üldlaulupeole valmistumisel on koorijuhiks Mihkel Õnnis, kes ka koori edukalt laulupeole viib. Tema käe all võtab koor osa ka 1939.aasta Pärnu Laulupeost.
Järgnesid sünged okupatsiooniaastad. „Nooruse“ seltsimaja oli okupantide käsutuses. Kooskäimine oli keelatud. Isetegevus seisis.
Peale sõda elustus koori tegevus õige pea, kuna „Nooruse“, nüüd juba Pärnu Linna II Kulruutimaja juhatajaks määrati Arved Valdma, kes 1945.aastal kooriga tööd jätkas. Koor käis koos II Kultuurimajas (mitte II Keskkoolis, nagu ekslikult on äratoodud 1969.aasta Pärnu Laulupeo teatmikus). Koor laulis peale sõda esimesena Pärnu Teatris 20.aprillil 1946.aastal. Samal aastal käidi valikkoorina Tallinna laulupäeval. Koor võttis osa ka 1947.aasta XII Üldlaulupeost ja 1950.aasta Üldlaulupeost Tallinnas.
1950.aasta sügisest alates jäi koorist töötama meeshäälte vähesuse tõttu ainult naisansambel kooli juures.
1953.aastast alates töötab koor Pärnu V 7.kl kooli lastevanemate koorina tänu Meeri ja Mihkel Õnnisele, kes organiseerisid koorile puuduvad meeshääled. Meeri Õnnis on koorivanema ametit pidanud 23 aastat. Linda Alatalu oli algul abi, nüüd koorivanem.
1963.aastast peale allub koor kooliga šeflusvahekorras oleva Pärnu Linakombinaadi klubile, kuid käib koos endiselt koolimajas. Sõjajärgsel perioodil on koor osa võtnud kõigist üld- ja kohalikest laulupidudest. Lisada tuleks veel Tõstamaa, Kilingi-Nõmme ja Põlva laulupeod, Viljandi Lõuna-Eesti segakooride laulupäev jt. On esinetud mai- ja oktoobripühade aktustel, pidudel ja valimistel. Enamasti on igal aastal antud aruandekontsert. Väljasõite on tehtud: Varblasse (2), Audrusse, Jõõpresse, Kilksamaale, Torisse ja mujale. 1963.aastal anti kontsert ka Saaremaal Taritu Rahvamajas.
1970.aastal tuleb (A.Valdma) järele koori juhatama Karin Kustšenko, 1974.aasta jaanuarist Ivi Kullam, 1974.aasta septembrist Õie Kurg, 1975.aastast Ako Tamra.
1883-1892 oli koolmeistriks Georg Tannenbaum. Ka tema juhatas koori, seda teadsid rääkida kooli 60.aasta juubelil viibinud tema õpilased.
1905.aastal tuli abiõpetajaks Märt Raadik. Tema käe all elustus Rääma Laulukoor, mis arvatavasti oli seiskunud 1892.aastast peale. Vähemalt puuduvad selle ajavahemiku kohta andmed. Märt Raadik käis ka 1909.aastast peale kalurite ühing „Jahta“ koori juhatamas. See koor käis koos Vana-Pärnu silla juures „Peti“ kontoris.
Rääma koori lauljad Harald Reedik ja Aliide Mihkelson, kes Raadiku kooris vanas Rääma kooris laulmas käisid, teavad, et koorijuht harjutustel ei kasutanud nooti, kuna tal oli kogu partituur alati peas. Koori asetas ta ringikujuliselt, olles ise viiuliga ringi keskel. Nii oli tal vaba juurdepääs kõikidele häälerühmadele. Repertuaaris oli nii vaimulikke kui ka ilmalikke laule. Esineti enamasti koolimajas tähtpäevadel ja pidudel.
1923.aastast peale on koori nimeks Rääma Noorte Ühing „Noorus“ Segakoor. Koor käib endiselt koos kooslimajas ja seda juhatab Märt Raadik kuni 1928.aastani. Tema surma järele juhatas koori Jaan Noppel, kes esines kooriga ka uue koolimaja avamisel 6.oktoobril 1929.aastal (Pärnu Päevaleht 7.okt. 1929.a). Lauldi „Veel kaitse kange Kalev“ (Postimees, 7.okt. 1929.a).
1929.aasast on koorijuhatajaks Arved Valdma, kes juhatab „Nooruse“ koori järgnevad 6 aastat. Koor käis koos koolimajas ja esines tihti pidudel. Pidusid oli „Noorusel“ vaja korraldada sissetuleku saamiseks kuna käis oma seltsimaja ehitamine Roheline tn 1B.
1936.aastast juhatab koori jälle lühemat aega Jaan Noppel. Nüüd käib koor koos juba „Nooruse“ seltsimajas.
1938.aasta XI üldlaulupeole valmistumisel on koorijuhiks Mihkel Õnnis, kes ka koori edukalt laulupeole viib. Tema käe all võtab koor osa ka 1939.aasta Pärnu Laulupeost.
Järgnesid sünged okupatsiooniaastad. „Nooruse“ seltsimaja oli okupantide käsutuses. Kooskäimine oli keelatud. Isetegevus seisis.
Peale sõda elustus koori tegevus õige pea, kuna „Nooruse“, nüüd juba Pärnu Linna II Kulruutimaja juhatajaks määrati Arved Valdma, kes 1945.aastal kooriga tööd jätkas. Koor käis koos II Kultuurimajas (mitte II Keskkoolis, nagu ekslikult on äratoodud 1969.aasta Pärnu Laulupeo teatmikus). Koor laulis peale sõda esimesena Pärnu Teatris 20.aprillil 1946.aastal. Samal aastal käidi valikkoorina Tallinna laulupäeval. Koor võttis osa ka 1947.aasta XII Üldlaulupeost ja 1950.aasta Üldlaulupeost Tallinnas.
1950.aasta sügisest alates jäi koorist töötama meeshäälte vähesuse tõttu ainult naisansambel kooli juures.
1953.aastast alates töötab koor Pärnu V 7.kl kooli lastevanemate koorina tänu Meeri ja Mihkel Õnnisele, kes organiseerisid koorile puuduvad meeshääled. Meeri Õnnis on koorivanema ametit pidanud 23 aastat. Linda Alatalu oli algul abi, nüüd koorivanem.
1963.aastast peale allub koor kooliga šeflusvahekorras oleva Pärnu Linakombinaadi klubile, kuid käib koos endiselt koolimajas. Sõjajärgsel perioodil on koor osa võtnud kõigist üld- ja kohalikest laulupidudest. Lisada tuleks veel Tõstamaa, Kilingi-Nõmme ja Põlva laulupeod, Viljandi Lõuna-Eesti segakooride laulupäev jt. On esinetud mai- ja oktoobripühade aktustel, pidudel ja valimistel. Enamasti on igal aastal antud aruandekontsert. Väljasõite on tehtud: Varblasse (2), Audrusse, Jõõpresse, Kilksamaale, Torisse ja mujale. 1963.aastal anti kontsert ka Saaremaal Taritu Rahvamajas.
1970.aastal tuleb (A.Valdma) järele koori juhatama Karin Kustšenko, 1974.aasta jaanuarist Ivi Kullam, 1974.aasta septembrist Õie Kurg, 1975.aastast Ako Tamra.